Saláriu Likuídu F-Visa nian iha Koreia — Ita-nia Resibu Vensimentu Loloos Hafoin Selu Impostu, Seguru & Pensaun (2026)
Bainhira ita hili hela entre oferta serbisu rua iha Koreia, númeru saláriu brutu (gross) fulan-fulan nian iha kontratu laran konta de'it istória balun. Númeru ne'ebé mak loloos importante mak osan hira mak tama ba ita-nia konta bankária iha loron 25 fulan-fulan. Ba detentór vistu F sira, númeru ne'e bele menus 15 to'o 25 porsentu husi valór ne'ebé oferesa iha inísiu, no traballadór estranjeiru barak liu iha Koreia la kompriende ho loloos tansá ida-ne'e akontese.
Gia ida-ne'e esplika kle'an saida mak detentór vistu F-2, F-4, F-5, no F-6 loloos lori ba uma hafoin hasai tiha Koreia nia seguru boot haat, retensaun impostu rendimentu, no impostu lokál. Ita sei la'o liu husi senáriu loloos komesa husi 2.2 millaun KRW fulan-fulan to'o 6 millaun KRW fulan-fulan, atu nune'e ita bele uza númeru sira-ne'e hanesan baze bainhira halo negosiasaun saláriu tuirmai.
Tansá Ita Presiza Hatene Ita-nia Númeru Likuídu Loloos
Iha razaun tolu. Primeiru, oferta rua ho saláriu brutu ne'ebé hanesan loloos bele rezulta iha saláriu likuídu ne'ebé diferente tebes dependente ba estrutura bónus, oras serbisu, no oinsá kompañia prosesa ajustamentu tinan rohan nian (year-end settlement). Segundu, hatene fahe-parte sira-ne'e halo ita bele negoseia ho matenek. Kompañia ida ne'ebé oferesa 2.9 millaun KRW brutu signifika loloos sira oferesa maizumenus 2.55 millaun KRW hafoin dedusaun (koto osan), no ita presiza planeia ita-nia moris bazeia ba númeru ida-ne'e. Terseiru, diferensa entre hatene no la hatene buat ne'e dala barak mak osan refund husi 500,000 to'o 1.5 millaun KRW kada tinan ne'ebé karik ita sei lakon de'it se ita la hatene.
Mai ita hahú husi saida mak koto husi ita-nia resibu vensimentu.
Saida Mak Sai Husi Ita-nia Resibu Vensimentu Koreana — Dedusaun Lima
Detentór vistu F hotu ne'ebé serbisu ho saláriu fulan-fulan iha Koreia haree dedusaun lima iha sira-nia resibu vensimentu. Buat sira-ne'e la'ós opsionál. Sira mak ezijénsia husi lei Koreia nian no aplika hanesan ba sidadaun Koreia no mós detentór vistu F.
1. Pensaun Nasionál (국민연금)
Taxa kontribuisaun empregadu nian: 4.5 porsentu husi saláriu brutu fulan-fulan, ho limitasaun rendimentu. Kompañia selu mós osan hanesan 4.5 porsentu seluk. Detentór vistu F sira tenke rejista ba ida-ne'e, exetu se sira-nia rai-orijen iha akordu totalizasaun ho Koreia ne'ebé fó isensaun ba sira, ka sira kualifika hanesan kategoria espesiál ruma.
Dedusaun ida-ne'e la'ós impostu. Ida-ne'e mak kontribuisaun ba reforma (pensaun). Se ita husik hela Koreia ba nafatin, detentór vistu F husi rai sira ne'ebé iha akordu ba devoluasaun osan dala ida (hanesan Estadus Unidus, Filipinas, Vietname, no rai seluk tan) bele husu devoluasaun osan dala ida (lump-sum refund) husi sira-nia kontribuisaun.
2. Seguru Saúde (건강보험)
Taxa kontribuisaun empregadu nian: maizumenus 3.545 porsentu husi saláriu brutu iha 2026, aumenta ho taxa ki'ik balun ba kuidadu longu-prazu (long-term care) iha leten. Kompañia mós selu porsentajen ne'ebé hanesan. Ida-ne'e fó ba ita kobertura saúde nasionál Koreia nian, ne'ebé hodi ita hetan asesu ba ospitál no klínika ho folin ne'ebé baratu tebes durante tempu tomak ita serbisu.
3. Seguru Empregu (고용보험)
Taxa kontribuisaun empregadu nian: 0.9 porsentu husi saláriu brutu. Osan ne'e finansia Koreia nia sistema benefísiu dezempregu (la iha serbisu). Detentór vistu F sira elijível atu husu benefísiu dezempregu se sira prienxe kondisaun ne'ebé ezije.
4. Seguru Asidente Industriál (산재보험)
Taxa kontribuisaun empregadu nian: 0 porsentu. Empregadór mak selu totál osan ne'e. Ida-ne'e kobre kompensasaun ba asidente iha fatin serbisu. Ita la haree buat ne'e iha ita-nia resibu vensimentu hanesan dedusaun ida, maibé kobertura ne'e aplika nafatin.
5. Impostu Rendimentu no Impostu Lokál (소득세 + 지방소득세)
Koreia uza sistema impostu rendimentu progresivu. Ita-nia retensaun osan kada fulan sura bazeia ba tabela simplifikadu ida ne'ebé kompañia aplika automátikamente, no montante finál ajusta fali iha ajustamentu tinan rohan nian (year-end settlement). Ba detentór vistu F ne'ebé manán entre 2.2 to'o 4.5 millaun KRW brutu kada fulan, ita bele hein katak retensaun fulan-fulan nian sa'e to'o maizumenus 0.5 to'o 5 porsentu husi osan brutu. Impostu lokál mak 10 porsentu husi montante impostu rendimentu nian, no aumenta fali ba leten.
Atu kompriende kle'an liu kona-ba ita-nia direitu legál sira no saida mak seguru boot haat kobre, haree ami-nia gia ba direitu no seguru traballadór estranjeiru nian.
Senáriu Saláriu Likuídu Loloos — Númeru 2026 nian
Tuirmai mak senáriu realista lima ba detentór vistu F iha nível rendimentu ne'ebé diferente. Númeru hotu mak estimasaun baibain bazeia ba taxa 2026 nian ba ema ne'ebé submete impostu mesak (single) no la iha dependente. Ita-nia númeru rasik sei diferente dependente ba ema ne'ebé ita sustenta, dedusaun adisionál sira, no ajustamentu iha tinan rohan.
Senáriu A. Serbisu atendimentu nível inísiu ka serbisu eskritóriu simples — 2.2 millaun KRW brutu fulan-fulan
- Pensaun Nasionál: maizumenus 99,000 KRW
- Seguru Saúde + kuidadu longu-prazu: maizumenus 88,000 KRW
- Seguru Empregu: maizumenus 19,800 KRW
- Retensaun impostu rendimentu + impostu lokál: maizumenus 10,000 to'o 25,000 KRW
- Estimasaun saláriu likuídu: 1.96 to'o 1.98 millaun KRW
Senáriu ida-ne'e baibain akontese ba detentór F-4 iha sira-nia tinan primeiru iha serbisu atendimentu kliente lian rua ka serbisu eskritóriu júnior, no ba detentór F-6 ne'ebé halo serbisu eskritóriu nível inísiu. Osan brutu anuál mak maizumenus 26.4 millaun KRW, saláriu likuídu anuál mak maizumenus 23.7 millaun KRW.
Senáriu B. Serbisu eskritóriu lian rua nível médiu — 2.9 millaun KRW brutu fulan-fulan
- Pensaun Nasionál: maizumenus 130,500 KRW
- Seguru Saúde + kuidadu longu-prazu: maizumenus 115,000 KRW
- Seguru Empregu: maizumenus 26,100 KRW
- Retensaun impostu rendimentu + impostu lokál: maizumenus 50,000 to'o 75,000 KRW
- Estimasaun saláriu likuídu: 2.55 to'o 2.58 millaun KRW
Ida-ne'e mak senáriu ne'ebé akontese barak liu ba detentór F-4 no F-6 ho esperiénsia tinan 3 to'o 5 iha komérsiu, lojístika, ka área merkadu nian. Osan brutu anuál mak maizumenus 34.8 millaun KRW, saláriu likuídu anuál mak maizumenus 30.7 millaun KRW.
Senáriu C. Serbisu tékniku espesializadu ho horas estra — 3.6 millaun KRW brutu fulan-fulan
- Pensaun Nasionál: maizumenus 162,000 KRW
- Seguru Saúde + kuidadu longu-prazu: maizumenus 142,000 KRW
- Seguru Empregu: maizumenus 32,400 KRW
- Retensaun impostu rendimentu + impostu lokál: maizumenus 110,000 to'o 150,000 KRW
- Estimasaun saláriu likuídu: 3.10 to'o 3.15 millaun KRW
Baibain akontese ba detentór F-4 ka F-2-R ne'ebé serbisu hanesan soldadór ho sertifikadu, operadór CNC, ka serbisu industriál espesializadu ho oras estra regulár. Haree ami-nia gia ba serbisu espesializadu F-4 nian atu hatene kona-ba dalan ba sertifikasaun.
Senáriu D. Serbisu eskritóriu lian rua nível sénior ka serbisu teknolojia júnior — 4.5 millaun KRW brutu fulan-fulan
- Pensaun Nasionál: maizumenus 202,500 KRW
- Seguru Saúde + kuidadu longu-prazu: maizumenus 178,000 KRW
- Seguru Empregu: maizumenus 40,500 KRW
- Retensaun impostu rendimentu + impostu lokál: maizumenus 180,000 to'o 240,000 KRW
- Estimasaun saláriu likuídu: 3.84 to'o 3.90 millaun KRW
Baibain akontese ba detentór vistu F ho serbisu eskritóriu lian rua sénior, enjeñeiru nível médiu, ka profisionál komérsiu ne'ebé iha ona esperiénsia. Osan brutu anuál mak maizumenus 54 millaun KRW, saláriu likuídu anuál mak maizumenus 46.5 millaun KRW.
Senáriu E. Serbisu teknolojia sénior ka espesialista — 6 millaun KRW brutu fulan-fulan
- Pensaun Nasionál: maizumenus 265,500 KRW (besik atu to'o limitasaun máxima)
- Seguru Saúde + kuidadu longu-prazu: maizumenus 237,000 KRW
- Seguru Empregu: maizumenus 54,000 KRW
- Retensaun impostu rendimentu + impostu lokál: maizumenus 370,000 to'o 480,000 KRW
- Estimasaun saláriu likuídu: 4.96 to'o 5.07 millaun KRW
Baibain akontese ba dezenvolvedór sénior, xefe enjeñaria, no pozisaun espesialista iha firma teknolojia Koreana ka eskritóriu kompañia multinasionál sira iha Koreia.
Oinsá Lee Ita-nia Resibu Vensimentu Koreana
Resibu vensimentu Koreana barak liu fó sai kada fulan iha lian Koreana de'it, no sira haree hanesan buat ne'ebé susar tebes atu kompriende bainhira ita haree ba dala primeiru. Aprende termu sira-ne'e no ita sei kompriende porsentu 90 husi saida mak akontese hela.
- 지급 항목 (Item Pagamentu nian): Seksaun ida-ne'e hatudu ita-nia osan brutu ne'ebé nakfahe. Buka 기본급 (saláriu baze), 식대 (osamentu hahán, baibain 200,000 KRW livre husi impostu), 직책수당 (subsídiu pozisaun nian), 야간수당 (prémium serbisu kalan), 연장근로수당 (oras estra), no 상여금 (bónus).
- 공제 항목 (Item Dedusaun nian): Ida-ne'e mak fatin ne'ebé dedusaun lima ne'e mosu. 국민연금 (pensaun nasionál), 건강보험 (seguru saúde), 장기요양보험 (kuidadu longu-prazu), 고용보험 (seguru empregu), 소득세 (impostu rendimentu), no 지방소득세 (impostu lokál).
- 실 수령액 (Saláriu Likuídu): Ida-ne'e mak ita-nia osan ne'ebé lori ba uma loloos. Númeru ne'ebé tama loloos ba ita-nia konta bankária.
Se buat ruma iha seksaun dedusaun haree hanesan aas demais ka ki'ik demais, husu HR atu fó klarifikasaun. Sala bele akontese, no sira fasil liu atu hadia iha fulan primeiru duké iha tinan rohan.
Bónus Ajustamentu Tinan Rohan — Ita-nia Saláriu Fulan 13 nian
Ida-ne'e mak parte ne'ebé traballadór estranjeiru barak liu la kompriende no parte ne'ebé halo sira lakon osan barak liu. Koreia hala'o ajustamentu impostu rendimentu tinan rohan nian (연말정산) iha fulan-Janeiru hotu-hotu. Ita-nia kompañia sei sura fali ita-nia impostu rendimentu anuál bazeia ba ita-nia dedusaun no kréditu hotu, no ajusta diferensa entre montante loloos no montante ne'ebé koto ona durante tinan laran.
Ba detentór vistu F barak, rezultadu mak hetan osan fila fali (refund). Dala ruma refund ki'ik de'it hanesan 100,000 KRW, dala ruma refund ne'ebé boot hosi 500,000 to'o 1.5 millaun KRW dependente ba ita-nia dedusaun. Refund ne'e baibain tama iha resibu vensimentu fulan-Fevereiru nian no baibain ema hanaran "saláriu fulan 13" iha kultura serbisu-fatin Koreana nian.
Oinsá atu hetan refund másimu iha tinan rohan
- Submete dokumentu dedusaun iha tempu loloos: Ita-nia kompañia sei husu dokumentu iha fulan-Janeiru. Submete buat hotu ne'ebé ita iha. Se liu tiha prazu, ne'e signifika dedusaun la sura ona.
- Akompaña dedusaun komún sira-ne'e: Despeza médika ba ita-nia an no dependente sira, despeza edukasaun (inklui mós edukasaun lian Koreana), doasaun ba karidade Koreana ne'ebé rejista ona, aluguer uma fulan-fulan se ita tuir rekezitu limitasaun rendimentu nian, no despeza husi kartaun kréditu no resibu osan (cash receipt).
- Uza sistema resibu osan Hometax nian: Rejista ita-nia númeru telefone ho Hometax (국세청 홈택스) atu nune'e resibu osan ba ita-nia despeza bele tau hamutuk automátikamente. Resibu osan no despeza kartaun kréditu ne'ebé liu limitasaun balun sei nakfila ba dedusaun.
- Dependente sira importante tebes: Se ita sustenta kaben ka oan, maski sira hela iha rai-li'ur, prepara dokumentu ba ida-ne'e. Dependente ida-idak ne'ebé kualifika sei hamenus tebes ita-nia rendimentu ne'ebé sujeitu ba impostu.
Se ita-nia kompañia la halo ajustamentu tinan rohan nian ba ita tanba ita foin tama serbisu iha tinan klaran, ita rasik bele halo submissaun diretamente iha fulan-Maiu durante períodu deklarasaun impostu rendimentu jerál. Servisu Impostu Nasionál iha liña atendimentu (hotline) ho lian estranjeira liuhusi 1588-0560.
Oinsá Atu Uza Númeru Sira-Ne'e Iha Negosiasaun Saláriu
Agora katak ita hatene ona matemátika, tuirmai ne'e mak dalan oinsá atu aplika nia.
Sempre husu númeru brutu fulan-fulan nian
Bainhira kompañia ida temi kona-ba saláriu, husu klarifikasaun karik ida-ne'e saláriu brutu mensál, brutu anuál, ka likuídu. Kompañia Koreana sira baibain negoseia uza númeru brutu mensál ka brutu anuál. Konfirma didi'ak númeru ida-ne'ebé mak ita ko'alia hela.
Sura saláriu likuídu molok simu
Uza senáriu sira iha leten nu'udar baze. Se kompañia ida oferesa 3.0 millaun KRW brutu fulan-fulan, ita bele hein maizumenus 2.6 millaun KRW nu'udar saláriu likuídu. Planeia ita-nia hela-fatin, transporte, no estilu moris bazeia ba númeru saláriu likuídu ida-ne'e.
Negoseia komponente sira, la'ós de'it saláriu baze
Liután saláriu baze, ita bele negoseia komponente seluk tan. Subsídiu hahán 200,000 KRW kada fulan mak livre husi impostu no agora sai ona standard ida. Subsídiu transporte dala barak bele aumenta. Bónus asina kontratu agora sai komún liu iha área IT no pozisaun lian rua. Estrutura bónus anuál bele to'o 100 to'o 400 porsentu husi saláriu baze mensál dependente ba indústria.
Kompara tuir kustu moris nian
Saláriu brutu 2.9 millaun KRW iha Seúl lori ita atu simu saláriu likuídu maizumenus 2.55 millaun KRW, husi ne'ebé 600,000 to'o 900,000 KRW baibain selu ba aluguer uma. Númeru 2.9 millaun KRW ne'ebé hanesan iha Ansan, Incheon, ka Changwon karik husik osan 1.2 to'o 1.6 millaun KRW livre hafoin selu aluguer. Ami-nia gia serbisu iha nivel nasionál kobre oinsá kustu moris iha rejiaun diferente afeta ita-nia rendimentu loloos.
Kazu Espesiál Ba Detentór Vistu F
Devoluasaun osan pensaun dala ida bainhira husik Koreia
Se ita husik hela Koreia ba nafatin no ita-nia rai-orijen iha akordu totalizasaun (rai sira inklui Estadus Unidus, Kanadá, Filipinas, Vietname, Indonézia, no rai seluk tan), ita bele husu devoluasaun osan dala ida (lump-sum refund) ba ita-nia kontribuisaun pensaun nasionál nian. Ida-ne'e dala barak sai montante ne'ebé boot hafoin kontribui tinan balun. Hato'o pedidu liuhusi Servisu Pensaun Nasionál molok ita husik Koreia.
Benefísiu husi tratadu impostu
Koreia iha tratadu impostu ho rai barak ne'ebé karik bele liberta rendimentu balun husi impostu duplu. Se ita iha rendimentu iha ita-nia rai rasik nian alem de saláriu Koreana, husu profisionál impostu Koreana ida kona-ba benefísiu tratadu nian durante ita-nia ajustamentu tinan rohan.
Estatu impostu rezidente nian hasoru non-rezidente
Detentór vistu F ne'ebé hela iha Koreia maioria husi tempu tinan ida nian selu impostu hanesan rezidente Koreana, ne'ebé fó asesu ba dedusaun no isensaun ne'ebé non-rezidente sira la hetan. Ida-ne'e kuaze sempre estatu ne'ebé di'ak liu ba detentór vistu F sira. Konfirma katak sistema pagamentu ita-nia kompañia nian klasifika ita hanesan rezidente.
Sala Komún Ne'ebé Fó Prejuízu Finanseiru Ba Detentór Vistu F Sira
Sala 1. La submete dokumentu ajustamentu tinan rohan nian
Ida-ne'e mak sala ne'ebé komún liu ne'ebé halo ema lakon osan. Kompañia husu dokumentu iha fulan-Janeiru no traballadór ne'ebé okupadu dehan sira sei halo iha semana oin. Depois prazu liu tiha. Rezultadu mak refund ne'ebé ki'ik liu kompara ho saida mak sira loloos tenke simu. Submete buat hotu iha semana primeiru nia laran.
Sala 2. Halore atu rejista dependente sira
Se ita sustenta membru família sira, maski sira iha rai-li'ur, rejista sira. Lei impostu Koreana husik ita halo dedusaun dependente ba kaben, oan, no inan-aman balun la haree ba iha ne'ebé mak sira hela, se ita iha dokumentu loloos.
Sala 3. Ignora atu akompaña despeza kartaun kréditu nian
Despeza husi kartaun kréditu no kartaun xeke ne'ebé liu 25 porsentu husi ita-nia rendimentu brutu anuál sei sai dedusaun ida. Se ita uza osan (cash) ba sosa sasán maioria, ita lakon hela oportunidade dedusaun ida-ne'e. Uza kartaun kréditu ka kartaun xeke Koreana nian ba despeza loroloron nian.
Sala 4. La husu devoluasaun pensaun dala ida bainhira husik Koreia
Detentór vistu F dala ruma husik Koreia la ho husu sira-nia refund pensaun loloos. Ida-ne'e bele sai osan ne'ebé boot kada tinan kontribuisaun nian. Hato'o pedidu liuhusi Servisu Pensaun Nasionál molok ita husik Koreia ka lakleur hafoin husik.
Sala 5. Menospreza valór husi seguru boot haat ne'e
Detentór vistu F balun haree ba dedusaun sira no sente katak sira lakon osan. Realidade mak seguru saúde Koreana fó ita asesu ba kuidadu saúde nivel mundiál ho folin prémio mensál ne'ebé ki'ik tebes, no kontribuisaun ba pensaun no seguru empregu baibain bele foti fila fali ka hetan fali hanesan benefísiu. Haree dedusaun sira ne'e nu'udar poupansa no benefísiu obrigatóriu, la'ós nu'udar osan ne'ebé lakon tiha.
Lista Aksaun Ba Ita-nia Saláriu Likuídu
- [ ] Lee resibu vensimentu tolu ikus nian no identifika liña dedusaun ida-idak
- [ ] Sura ita-nia porsentajen saláriu likuídu hasoru saláriu brutu no kompara ho senáriu iha leten
- [ ] Rejista ita-nia númeru telefone ho Hometax atu sura resibu osan nian
- [ ] Hetan kartaun kréditu ka kartaun xeke Koreana ida ba despeza dedutível
- [ ] Lista dependente hotu ne'ebé ita sustenta no halibur dokumentasaun ba ajustamentu tinan rohan nian
- [ ] Hatene ita-nia tipu kontratu — klasifikasaun rezidente hasoru non-rezidente
- [ ] Planeia atu submete dokumentu ajustamentu tinan rohan iha semana primeiru fulan-Janeiru nian
- [ ] Se ita hanoin atu husik Koreia, aprende kona-ba prosesu refund pensaun dala ida nian
Sá Pasu Tuirmai?
Kompriende ita-nia saláriu likuídu loloos mak baze ba buat hotu iha ita-nia karreira iha Koreia. Bainhira ita hatene ona matemátika, ita bele negoseia ho pozisaun ne'ebé iha koñesimentu, kompara oferta serbisu sira ho loloos, no foti fali refund ne'ebé karik ita sei lakon tiha.
Se ita uza koñesimentu ida-ne'e hodi avalia pozisaun foun ida ka atu deside tarjetu saláriu ba pasu tuirmai, ami-nia gia estratéjia buka serbisu ba vistu F esplika kona-ba oinsá ita bele tau ita-nia an iha negosiasaun. Ba tátika buka serbisu ne'ebé luan liu, haree ami-nia gia atu hetan serbisu di'ak liu iha Koreia.
Se ita hakarak buka kompañia sira ne'ebé selu saláriu kompetitivu ba detentór vistu F, ita bele rejista nu'udar buka-serbisu no ami sei filtru lista sira tuir tipu vistu, kombinasaun lian, no rejiaun. Kandidatu sira ne'ebé tama ho loloos baibain haree sira-nia oferta primeiru iha semana 2 to'o 4 nia laran.
Gia seluk ne'ebé ita mós bele lee mak:
- Direitu traballadór estranjeiru no seguru iha Koreia
- Gia KIIP nian — sertifikasaun lian Koreana gratuitu inklui pontu ba vistu F-5
- Kultura serbisu-fatin Koreana — Buat 7 ne'ebé traballadór estranjeiru hotu tenke hatene
- Serbisu espesializadu F-4 nian — CNC, soldadura, serbisu eskritóriu lian rua no rendimentu loloos
Resibu vensimentu Koreana haree susar tebes de'it molok ita lee ba dala rua. Hafoin ida-ne'e, nia sai de'it liña lima matemátika nian ne'ebé ita bele uza ba ita-nia planeamentu. Bem-vindu ba parte forsa traballu nian ne'ebé loloos hatene valór husi sira-nia saláriu.
MyKoreaWork
Buka servisu iha Koreia — Grátis ba traballadór sira
Hotu liu husi telefone — rejistu, asina kontratu no submete dokumentu husi ita-nia telefone, iha fatin ne'ebé deit iha Koreia